Kuula kuulamistekstis mainitud eestikeelseid Eurovsiooni laule

Nagu merelaine

Ivar Must / Leelo Tungal

Ma saabun salaja, kui laine,
mis randa merevaiku viib.
Ja meremaik mu huulte peal on maine,
kui rõivas võbeleb kui tiib.

Olla võin kui jää või tulikuum,
su kõigi unistuste tuum
ja valgel ööl ka varjust truum.
Enda nii sulle tõin ma,
kuigi tean, et homme võin ma
muutuda vaid nimeks sinu suul.

Ja muutun samuti kui laine,
mis piire millekski ei pea.
Sa oled mees ja mina olen naine,
tean mõnda, mida sa ei tea.

Olla võin kui jää või tulikuum,
su kõigi unistuste tuum
ja valgel ööl ka varjust truum.
Enda nii sulle tõin ma,
kuigi tean, et homme võin ma
muutuda vaid nimeks sinu suul.

Ma olen nagu päev, sa öö,
üks meri teine on kui maa.
Kui palju tundeid mahub meie vahele,
aimata ei suuda keegi,
muutub meri, muutub maagi

Olla võin kui jää või tulikuum,
su kõigi unistuste tuum
Ja valgel ööl ka varjust truum.
Enda nii sulle tõin ma, kuigi tean,
et homme võin ma
muutuda vaid nimeks sinu suul.

Olla võin kui jää või tulikuum,
su kõigi unistuste tuum
Ja valgel ööl ka varjust truum.
Enda nii sulle tõin ma, kuigi tean,
et homme võin ma
muutuda vaid nimeks sinu suul.

Kaelakee hääl

Ivo Linna ja Maarja Liis Ilus

Tead millal olen rahul
pihku kui maailm mahub
hoida kinni võin tuult
hing mässab tormivahus
kui on lahus veel suudlust ootav suu

Kui hetkel on valus,tahan sulle mõelda vaid
muud ei ma siis palu, ka su pilk kõik öelda võib.

Kee merekarpidest sul teen
oma hääle panen
sinna laulma üht viit
Kaugel kui olen ära,
ei mu pärast sa hirmu tunne siis

Kui kaotan su silmist, pärlikee järgi sind püüan
hääl,laintest või pilvist, juba kaugel hüüab mind

Kui olen kurb ja nutan
soovin, mu juurde rutta
kee su kaelas on märg
Juhtub, et mind kui jätad
kee sult võtan siis tuhmub selle värv

Tead millal olen rahul...

Kui olen kurb ja nutan...

Juhtub, et mind kui jätad
kee sult võtan siis tuhmub selle värv.

Kuula

Ivo Linna ja Maarja Liis Ilus

Kuula, mis räägib silmapiir,
kuula, kui kaugele ta viib,
kuula, mis tuulel öelda veel,
kuula.. nüüd.

Vaata, kui pimedus on teel,
oota, neis valgus püsib veel,
kuula, kuis hingab sinu maa,
kuula.. nüüd.

Kuula, mis vaikusesse jäi,
kuula, neid lihtsaid hetki vaid,
sa kuula, ka südamel on hääl.

Kuula, sa vikerkaare häält,
vaata, ja sa peagi näed,
kuula, see elamise laul,
kuula.. vaid.

Kuula, mis vaikusesse jäi,
kuula, neid lihtsaid hetki vaid,
sa kuula, ka südamel on hääl.

Varjudesse tee on mööda läind,
ma vaatan ja otsin ikka veel,
on vaikusel see võim - heliseda
sind ma ootan siin, kus poolel teel,
sa kuula, hüüdmas on mu hääl.

Kuula, mis vaikusesse jäi,
kuula, neid lihtsaid hetki vaid,
sa kuula,mu südamel on hääl.

Kuula, mis räägib silmapiir,
kuula, kui kaugele ta viib,
kuula, mis tuulel öelda veel,
kuula.. nüüd..